Noppeid IT ajaloost

Doom(1993)

Olen mänginud Doomi mänge lapsepõlvest saati alates Doom 2-st MS-DOS-ga arvuti peal. Doomi sari kestab edukalt tänase päevani, uusim mäng on 2020. aasta Doom Eternal, aga just esimestel Doomi mängudel oli suur mõju edasistele videomängudele ja kogu FPS-žanrile. Tema aegumatu mänguelamus, lisatasemete ja muude modifikatsioonide loomise hõlpsus, mitmikmängu osa ja hea tehniline pool tegid tast ühe FPS-i alusepanijatest ning tal on isegi üle veerandsajandi hiljem arvestatav kogukond, kes loob uusi tasemeid ja modifikatsioone.

Doomi loojateks on id Software, kellel oli enne Doomi ette näidata muuhulgas Wolfenstein 3D, üks esimestest tõsiseltvõetavatest FPS mängudest. Doomi jaoks tegi id uue mängumootori, idTech 1, mis lubas luua märksa keerulisemaid ja visuaalselt kenamaid tasemeid, kui Wolf3D-s võimalik oli. Mäng laenas temaatiliselt nii ulme- kui ka fantaasiažanritelt, luues meeldejääva ja unikaalse kombinatsiooni. Olemuselt pole see seeria vältel eriliselt muutunud: mängija astub sõduri kingadesse, kes leiab ennast põrgulike vägede poolt üle võetud baasis. Mängu edenes muutub keskkond üha saatanlikumaks kuni viimase episoodini, mis toimub juba Põrgus eneses.

Doomi levikule aitas kaasa ka shareware mudeli kasutamine. Mängu esimest, paljude arvates parimat episoodi levitati vabavaraliselt, mis andis hea aimduse mängust. Ülejäänud episoodid ning ka 1994. aasta Doom 2 olid juba tasulised. Mängu heast tehnilisest sooritusest tulenevalt ei nõudnud ta jooksutamiseks ülihead arvutit ja teda on pandud jooksma kõikvõimalikele seadmetele, ka sellistele, mis pole isegi mängimiseks mõeldud. Selline laialdane levik kinnistas FPS-žanri teiste mängužanrite seas ja populariseeris ülevõrgulise mängimise.

Hea kokkuvõttev video Doomist: RetroAhoy: Doom

Allikad: https://www.thegamer.com/doom-1993-ways-shaped-fps-genre/

https://superjumpmagazine.com/rip-and-tear-how-doom-changed-the-gaming-landscape-c116a962546f

https://www.gamesradar.com/why-doom-seed-all-modern-gaming/

Temple OS

Temple OS on Terry A. Davise poolt loodud piibliteemaline operatsioonisüsteem. Davis uskus, et ta on saanud kontakti jumalaga, kes olevat talle edastanud juhised müütilise Kolmanda Templi loomiseks. Temple OS on kirjutatud Davise enda loodud programmeerimiskeeles HolyC, mis põhineb C keelel ja mille nimi on ilmselt viide Pühale Toolile.

Operatsioonisüsteem sai alguse 2005. aastal J Operating Systemi nime all, Temple OS nime sai ta 2013. aastal. Sellest hoolimata on Temple OS-i välimus anakronistlik, meenutades 80-90ndate operatsioonisüsteeme. Seda on Davis põhjendanud väitega, et opsüsteemi omadused on loodud jumala sõna järgi. Näiteks on opsüsteemil 640x480 resolutsioon ja 16 värvi.

Davise loodud opsüsteemis on palju huvitavat: muuhulgas saab temaga saab mängida mänge ja genereerida sõnu ja fraase, mida Davis tõlgendas jumala sõnadena. Temple OS-i kompilaator ja kernel on Davise enda loodud. Kokku koosneb ta üle 100 000 reast koodist, viimane uuendus oli 2017. aastal, mis tähendab, et Davis kirjutas Temple OS-i üksinda üle kümne aasta.

Terve operatsioonisüsteemi üksinda loomine ei ole lihtne ja rääkimata ei saa jätta autorist endast. Skisofreenikuna ei olnud Davisel võimalik hoida püsivat töökohta ja seetõttu elas ta Temple OS-i loomise ajal vanematega ja elatus toetustest. Ka põhjustas tema haigus temas paranoiat ja vihahooge.

Davise loo teeb eriti kurvaks see, et tal oli tõsine talent arvutialal, kuid tema vaimne seisund ei võimaldanud tal oma annet täielikult ära kasutada. Davis suri 2018. aastal pärast kodutuks jäämist ilmselt tahtlikult rongitabamusse. Temple OS on huvilistele siiani saadaval.

Hea video TempleOS-ist ja tema loojast: TempleOS | Down the Rabbit Hole

Allikad: https://www.vice.com/en/article/wnj43x/gods-lonely-programmer

http://www.codersnotes.com/notes/a-constructive-look-at-templeos/

https://thenewstack.io/the-troubled-legacy-of-terry-davis-gods-lonely-programmer/

Apollo kosmoselendude arvuti

Ühed ilmselt kuulsamatest eriotstarbelistest arvutitest, mis kunagi loodud, on arvutid, mis juhtisid Apollo kosmoselende. Kosmos pakub arvutiehitajatele palju väljakutseid: eeskätt peab arvuti olema suuteline toimima läbi tõrgete, aga ta peab taluma radiatsiooni, vastama kaalu ja voolu nõudmistele ja nii edasi, seda kõike pidid ehitajad tegema selleaegse tehnoloogiaga.

Arvutit kutsuti nimega AGC - Apollo Guidance Computer. Neid oli pardal kaks, üks juhtis kuumaandurit ja teine Kuu ümber tiirlema jäävat juhtmoodulit, millega ka hiljem Maale naasti.

Arvuti võimsus vastas 70ndate lõpus ilmuvate personaalarvutite omale. Mälu oli omapärane: see oli füüsiliselt punutud, mis nõudis täpsust, sest juba mälus olevaid vigu ei olnud hiljem võimalik eemaldada. Ka oli sellelaadse mälu punumine aegavõttev protsess. Mälu maht oli 36 kilobaiti, lisaks oli arvutil 2 kilobaiti RAM mälu. Arvuti ülitähtis omadus oli tema võime prioritiseerida eri ülesandeid ja jätkata tööd hangumiste või tõrgete korral.

AGC on hea näide, et arvutite puhul ei ole kõige olulisem mitte võimsus, vaid otstarbekus. Oma madalast võimsusest hoolimata täitis ta kõik oma ülesanded ja kuigi esines tõrkeid, ei lõppenud nende tõttu ükski Apollo missioon.

Allikad: http://curious-droid.com/214/apollo-flight-computers-get-men-moon-back/

https://arstechnica.com/science/2020/01/a-deep-dive-into-the-apollo-guidance-computer-and-the-hack-that-saved-apollo-14/