Kui lugesin sellenädalast teemat ja "käsitöölise" ja professionaali võrdlust, lõi mulle esmalt pähe keskajast pärit meistri idee, kes aegapikku asendus tehasetöölisega. Tolleaegsed meistrid olid eluaegse kogemusega ja pikast staažist tulenes neil vilumus oma alal. Teadmiste edasi kandmine toimus õpilaste oma tiiva alla võtmisega ja nende koolitamisega. Tööstusrevolutsioon asendas meistrid, kuna seadmed said teha samu tooteid suuremas mahus ja nende opereerimine polnud nii keeruline. Esimese mõttena leidsin tehasetöölisest professionaali ja meistrist käsitöölise analoogi.
Aga vahepeal on toimunud uus revolutsioon - inforevolutsioon, ning edasi mõeldes leian, et varasem analoogia ei vasta IT vallas tõele. Kuna IT on nii muutlik ala, siis enam ei aita mingi kindla oskuse selgeksõppimisest, sest alati võib tulla ette midagi uut. IT professionaali idee sarnaneb rohkem vana-kreeka filosoofidele, kes teadsid kõigest midagi. Teaduse arenedes polnud võimalik kasvava teabemahuga kaasas käia ja teadlased hakkasid spetsialiseeruma eri aladele. Nüüd on ring täis saanud - jälle on vaja olla kursis olla eri alade uusimate arendustega, et mitte maha jääda, olla dünaamiline. Ega igaüks kõikjale ka ei jõua ja eks ikka ollakse mingil määral spetsialiseerunud, aga mida laialdasemalt professionaal oma ala ja ka kaasaskäivaid valdab, seda hinnalisem ta on.
Käsitöölist iseloomustab sisemine tung ja huvi, aga arvan, et tal puudub professionaalile iseloomulik lai teadmispagas. Käsitööline võib olla mingil alal tugev ja end huvitavadel aladel viinud end heale tasemele, enamasti ise õppides, aga ta pole nii dünaamiline. Kui ta peaks tegelema uudse probleemiga, siis tal pole loodud vajalikke seoseid eri teemade vahel ja tal on raske kuskilt alustada. Mu esmane mõttekäik tulenes just sõnast "käsitööline", inglise keeles "craftsman", või "artisan", kellestki tõeliselt vilunust ja talendikast. Sõna "amatöör" võiks seda ideed paremini edasi anda, kuigi ta on veidi halvustava kõlaga.
No comments:
Post a Comment